õpetaja, kui ta pani pärast lõunat oma pikavarrega piibu suitsema, mis oli jumala andide seas veel ainuke tõsine himutekitaja ja rõõmuvalmistaja, mõtles: üks usub kaljukindlalt, et ta on Vanapagan, aga elab kui inimene, teine usub, et ta on inimene, aga elab nagu Vanapagan.
Nõnda on inimesega siin maa peal: ta kas usub võõriti või elab võõriti, Kuidas teha nõnda, et inimene usuks õieti ja ka elaks õieti Kas see oleks jumala endagi käes võimalik Ja kui see oleks võimalik, miks ta siis pole seda juba ammugi nõnda seadnud
Aga enne kui õpetaja jõudis selle küsimuse lahendada, algas lõunauinak, mis muutus aastatega aina magusamaks.
"
Minu meelest parim Tammsaare teos, Arvan, et ka enamikule paremini loetav kui TampÕ, "Nüüd pole enam endised ajad, "
"Ajad on teised, inimesed endised, "
. a kirjutatud teos mõjub vägagi ajakohasena ka tänapäeval, Irooniline ja kohati väga naljakas, kuid samas sügavalt ühiskonnakriitiline ja traagiline lugu, mis paneb mõtisklema headuse ja kurjuse, inimeseksolemise ja igavikuliste teemade üle, Nii nagu "Tões ja õiguses" mille, osa on üks mu lemmikraamatuid, on ka siin keskseteks teemadeks usk, töö ja armastus, aga märksa sarkastilisemas ja pessimistlikumas võtmes, Tekitas küsimuse, mis suhe Tammsaarel endal jumalaga oli, Toomas Liiv on. a Eesti Kirikus kirjutanud:
"Tammsaare suhtumine kirikusse ei olnud just kõige positiivsem, maetigi ta Tallinna Metsakalmistule ilmalikult, Ometi on tema loomingus teoloogilised probleemid tihtilugu esikohal, Piibel oli tekst, mida Tammsaare kõige rohkem nö kasutas, "
See selgitab tegelikult väga hästi, miks Tammsaare looming on ajatu,
"Jumal on hakanud inimeses kahtlema, Taevas on nimelt hakanud kahtlema, kas inimene üldse on nõnda loodud, et ta võiks õndsaks saada, Ja kui ta ei ole, mis õigusega saadetakse ta siis pärast surma põrgu kui inimene on ehk tõesti nõnda loodud, et ta üldse ei või õndsaks saada, s.
t. kui inimese loomine on äpardunud, siis tuleb see tagasi võtta, See tähendab seda, et inimsugu, nagu ta on, lastakse hävineda ja olnud inimeste hinged kogutakse taevast ning põrgust kokku ja saadetakse sinna tagasi, kust nad on tulnud.
" Mulle isiklikult raamat väga meeldis, Lõpp oli minu jaoks natuke ootamatu, aga tuöeb tunnistada, toetudes senistele kogemustele Tammsaare teostega, et vägagi rahuldav,
Kuna Tammsaare ise sellele teist osa kirjutada ei jõudnud võiks seda teha näiteks Andrus Kivirähk, kelle käekiri sobiks selleks kindlasti suurepäraselt.
Oleks igav ja ettearvatav mainida, kuidas see teos kritiseerib väikese mütoloogilise kiiksuga ühiskonda ja inimeste omakasupüüdlikkust, Kuidas see kirjeldab teatud realistliku julmusega, kuidas saab lapsele, töölisele, vaesele ja naisele vaadata kui tähtsa otstarbega asjale, mitte inimolendile, Kuidas usku ja headust peetakse millekski, mille pärast enne surivoodit muretseda pole tarvis surivoodilgi oluline ainult, et kindlustada oma koht kõikvõimsa tiiva all, Kuidas inimene, keda peeti kõrgemale jõule kõige lähedasemaks, oli võimeline väljendama samaaegselt, et kõik on jumala seatud, ent teatud jumala seadmised ei ole jumala järgi, ja näha innukaid noogutusi sellega nõustumas.
Seega mainin parem sammalt, Seda erkrohelist sammalt, mis Vanapagana naise puusärgi sisemust kattis ja nõnda oma pehmusega ka lapsemeelt surmast mõtisklema suutis panna, Too sammal, millele on oluline ainult hea muld, puhas vesi ja hingav metsapõrand, See on minu meelest mainimist väärt, Nii hea! Keskkooli ajal sai teist ju loetud, aga mingeid sooje mälestusi tollest ajast ei jäänud, Nüüd, kui oma järeltulija samamoodi gümnasistina kohustuslikus korras seda luges, võtsin uuesti ette, Kohe teine asi! : Essentially, God has decided that man has reached a point where no one is able to live a good enough life to go to heaven, Since this means everyone is going to be sent to hell, God has compassion and decides to close Hell, Naturally, Satan is peeved about this so he makes a deal: If he can live life as a human and earn redemption, thus proving mankind is capable of living good lives, then Hell will be reopened for those who are incapable of living good lives.
So, Satan is sent to Earth as an Estonian farmer,
As one may suspect, this is a satire, Published inin Estonia, I'm sure it skewers the religious, social and political practices of the day there, none of which I'd be familiar with, Thankfully, you don't need to know about such things to thoroughly enjoy this book, Satan, as depicted here, is a dimwitted gullible behemoth of a man whose attempts at living a decent life are thwarted by a well meaning but ineffectual priest, rigid bureacracy, and a scheming landlord who scams Satan at every opportunity.
First published in.
Põrgupõhja Uus Vanapagan In English translation: The Misadventures of the New Satan by Anton HansenTammsaare Estonian author is a partly surrealistic, partly acute social novel about Satan coming to Earth as a human to get God's grace.
Satan, named Jürka, turned himself into a dimwitted, lessthanpoor Estonian peasant and rented an abandoned farm Põrgupõhja literally 'The Hell's Bottom', His neighbor Clever Ants lends household goods and animals in exchange for work on his farm, Ants convinces Jürka that one can get God's grace through hard work while Ants sacrifices his soul for his workers since he doesn't work, No matter how diligently Jürka labors, he can't pay back the leases, His second wife works for Ants, then their children, . .
The easytoread story is appealing as the author puts the realities of an Estonian peasantry into an otherworldly context, To highlight the differences between the poor and the rich, the author uses Jürka and Ants as two extreme points, Jürka doesn't understand a thing in human affairs, and he's constantly exploited by Ants, who claims to be his friend, When Jürka, already old and robbed of
everything, refuses to obey Ants's order, he's mercilessly thrown out of Põrgupõhja, The injustice in which characters exist is exemplified by this paragraph:
See oli ju avalik saladus, et Ants oli juba sedavõrd rikas, et temal polnud enam tarvis oma rahvuslikku meelt või isamaaarmastust mõne kohustusega tõendada, teda usuti palja sõna peale.
Maksusid ei maksnud ta üldse, või kuigi ta pidi seda tegema, siis oli tal õigus need vaesemate kaela veeratada, sest nende rahvuslikkus ja isamaaarmastus olid muidu kahtlased, Kui Ants rääkis isamaaarmastusest ja seda tegi ta väga sagedasti, siis mõtles ta ikka oma õigustele ja eesõigustele, ja niihästi tema kui kõik teised leidsid selle täesti loomulikku olevat,
Due to Ants's wealth, he didn't have to convince others of his national identity or patriotism, Everybody believed his words without reserve, Under patriotism, he meant his rights and privileges, and others thought it to be a natural order of things,
Much of the surrealism lies in dialogues that constitute maybe threefourths of the book, Characters' logic looks twisted, their thinking distorted by poverty and titbits of Biblical studies, For example, a pastor tells Juula, Jürka's second wife, that it's a good thing that her children will grow horns then they'll be successful with women or become world champions in boxing.
The English version was released inby Norvik Press, I haven't read that translation, but I hope it contains a preface and afterward that weren't included in some Estonian editions, From the text itself, it's hard to understand if Jürka is Satan or if he believes himself to be Satan, sitelink wordpress. com ,gt
"Nowy Piekielnik z Czartoryi" Tammsaare wpadł mi nieco na fali powieści Andrusa Kivirähka "Listopadowe porzeczki", Nie pamiętam już, czy wyłapałam powieść przeglądając rekomendacje, ale jeśli tak, to czasami warto zerknąć do szalonych propozycji Goodreads, jakkolwiek dziwne by nie były.
Literatura Litwy, Łotwy czy Estonii jest mi dużo mniej znana, więc tym bardziej cieszy mnie, gdy trafia się okazja do naprawiania tego karygodnego przeoczenia!
Jeżeli kojarzycie sposób przedstawienia diabła przez Kivirahka, to tu poczujecie się jak w domu.
Niezbyt straszno, niezbyt mądro, Jeśliś cwany i masz łeb na karku, to nawet i diabła ocyganisz, Tak też i tytułowy Piekielnik okazuje się postacią posiadającą, powiedziałabym sprzeczną duszę, oraz trochę wykolejoną moralność, Nieco prostolinijny, silny fizycznie, ale niekoniecznie błyskotliwy, a przy tym niesamowicie uczciwy, Nieźle nie Ale lepiej nie zapomnieć o jego gwałtowności, czy braku skrupułów by zabijać i zmalować sobie dzieci poza małżeństwem, I znowu pojawia się kolejny kontrast, Przy całej swej diabelskiej naturze Jurka obsesyjnie chce się zbawić, Jakby nie patrzeć jego żona, "Stara" jak ją określał, jest dużo zmyślniejsza,
. W tym momencie zahaczamy już o magiczny realizm, ale z mocnym postawieniem na realizm, Elementów fantastycznych występuje tyle co nic, jedynie nadludzka siła bohatera lub rogi u niego oraz jego dzieciaków, Bo i też zainteresowania Tammsaare leżały raczej obnażeniu problemów życia chłopów niż fantastyką,
W pewnym momencie zaczęłam się zastanawiać kto tu jest prawdziwym diabłem, Diabeł czy człowiek Ten co nie ukrywa, czy ten co intryguje Jurko czy Ants, Nie sposób również nie dostrzec pewną obłudę ówczesnych norm społęcznych, Żona bierze kochanka Gacha trza spalić, Mąż robi bękarty Żona nie ma nic do gadania, może tylko walczyć o swoją pozycję z kochanką,
Dla tłumaczenia kciuk w górę ode mnie, W zależności od wykształcenia i charakteru postacie mówią odmienną polszczyzną :,
Access Põrgupõhja Uus Vanapagan Engineered By A.H. Tammsaare Formatted As Hardcover
A.H. Tammsaare